Iirimaa vs Prantsusmaa

No nii see suur jalgpalli mäng on nüüd selleks korraks läbi.Eile olid siis kõik pubid inimestest pungil ja jälgiti huviga Iirimaa ja Prantsusmaa vahelist jalgpalli turniiri. Ausalt öeldes toetasin mina Prantsusmaad ja kui mu sõber küsis miks, siis pidin kurbusega tõdema, et ma ausalt öeldes pole ennem näinudki et Iirimaa üldse jalgpalli mängiks..Ja kui aus olla, siis nad ei peaks ka ja võiksid ikka oma Iirimaa jalgpalli versiooni juurd või ragbi juurde jääda....:D:D
Aga mäng oli hea ja Prantsumaa võitis 1:0...
No nii...hehhe..Selle nädalane palgateatis oli üllatavalt mõnus...teadsin et töötasin vähem tunde, kuna november on vaikne, ja olin arvestanud et saan ka vähem raha, aga näed sa siis...Need tunnid, mis mul puudu jäid kompenseeriti kui puhkuserahana, nii et lõppude lõpuks sain siiski kätte sama summa. Kas pole mitte armas..
Tööl on jube karm hetkel...Meiil on mingi ilgem jama jookidega, mis väga suurte kogustena on kusgil kaduma läinud, umbes 3000 euro eest karastusjooke ja õlusid...Seepärast hakkame nüüd iga päev tegema ülelugemisi et kindlaks teha, mis toimub...Ma olen jumala veendunud et egemist on arvuti rikkega kuna see arvuti süsteem veab tihtilugu alt...Aga ma ei jaga nendest värkidest ka eriti midagi ja ei tea, mis ja kus kaudu see lugemine toimub nii et...
No las nad uurivad, ma teen rahulikult tööd...:D:D
Mis tuletabki meelde, et ma ei taha täna tööle minna...Ma ei kannata pühapäevi...Jazz...Iga pühapäev...sama vanade meeste bänd...samad laulud....kaks ja pool tundi jutti..TAPPEV....
Need on neeed päevad, kus kellelgi töötajates pole midagi selle vastu, kui peab kusgil tagaruumides nuge ja kahvleid poleerimma või leiba juurde lõikama või MIDA IGANES:.ainult mitte jazzi PALUN:D:D

Ja nüüd ilma pikema jutu ja kärata. See blogi sissekanne on erakorralise tähtsusega ja pühendatud vaid ühele inimesele:

Kui nüüd see ebaoluline jutt kõik kõrvale jätta ja tagasi pöörduda millegi ülimalt tähtsa juurde, siis peab ju ära mainima, et tänane päev on meil ka veidi eriline. Kui mitte öelda et üks kõige erilisemaid päevi üldse, kuna kusgil kaugel 2 tunnise ajavahe kaugusel, ilusas Eesti Vabariigis, Pärnu nimelises linnakeses, hubases ja soojas korterelamus majanumbriga 1 ja korterinumbriga 13 elab ülimalt armastusväärne daam oma elu parimates aastates. Ta on kõigi poolt armastatud ja tuntud oma hoolivuse ja põikpäisusega. Aga põikpäisusega selle sõna heas tähenduses. Noor daam, kes suudab ise alati endaga hakkama saada ja on alati olnud suureks eeskujuks oma tütretütrele ja kõige paremaks vanaemaks oma lastelastele. tema, kes ta tegi kõige paremaid moosipalle mõnusa õunamoosiga ja mõnikord mitte nii hea porgandimoosiga, aga sellest saime me üle...Mõnusaid kohupiimapätsikesi, mida me koos köögisügavustes jakobi tänaval meisterdasime. tema, kelle juurde sain ma alati minna, kui tahtsin vaikust ja rahu või kui oli väsitav koolipäev ja ennem kojuminekut tahtsid tassi sooja teed või kohvi...Kellega koos sai käidud isegi kinos ükskord, mul tuleb meelde ja kes ei jäta sind iial hätta...
Just nimelt täna, 15.novembril, saab see suurepärane naine 76 aastaseks ja kohe kindlasti on see esimene sünnipäev, kuhu ma minna ei saa. Ning seda mitte mingi rumala põhjuse pärast vaid lihtsalt veidi pikema distantsi tõttu kui vana-pärnust mai rajooni...

Aga siiski...Kõigest sellest hoolimata...Tõstame klaasi sinu sünnipeva auks..(antud hetkel on mul küll käes tass kohvi aga ma loodan et see sobib ka, pean minema tööle) ja soovime sulle Kõige kõige suurejoonelisemat ja üllatusterohket sünnipäeva...Et sa ikka tubli, tugev ja värske seisaks ja ei kaotaks oma sära ja soojust, mis sind igal pool saadab...palju Palju Palju Õnne sünnipäevaks, kallis Vanaema Ata/Tiiu,
soovib sinu kallis kauge tütretütar,
Kata...